PÕHIMÕTTED JA KASUTAMINE

Vastutav toimetaja: Valts Ernštreits

Koostajad: Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grīnberga

Keelelised toimetajad: Gunta Kļava (läti keel), Kerttu Kibbermann (eesti keel)

Tehnoloogia: Signis Vāvere

Nõustajad: Ojārs Bušs, Gunta Kļava, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Inita Vītola, Tiit-Rein Viitso

Retsenseerijad: Lembit Vaba, Guntars Godiņš

 

SISSEJUHATAVAT

See põhjalik ja tänapäevane sõnaraamat sisaldab rikkalikult näiteid ja grammatilist teavet ning abistab kasutajat nii eesti keelest läti keelde tõlkimisel kui ka mõlema keele õppimisel. Sõnaraamatu koostamise aluseks ei ole võetud eelnevalt ilmunud eesti-läti sõnastikke.

Sõnaraamatu koostamisel on kasutatud tänapäevaseid keelematerjale, sealhulgas Tartu Ülikooli eesti keele korpust ja eesti keelehoolde uusimaid soovitusi. Sõnaraamat sisaldab ohtralt tõlkimisel tihti esinevat sõnavara, sealjuures on paljud läti uudissõnad siin avaldatud esmakordselt.

Sõnaraamatu eesmärk on kajastada eesti sõnade tähendust, kasutamist ja läti keelde tõlkimise võimalusi. Sel eesmärgil esitatakse sõnaraamatus ohtralt liitsõnu, püsiväljendeid ja fraseologisme ning muud näitematerjali sõnade tegeliku kasutuse kohta. Näidetel on tähtis koht sõna tähenduse ja kasutuse mõistmisel, sest tihtipeale ei kajasta läti vaste märksõna tähendusvälja kogu mitmekülgsust (näiteks ühtsus vienotība ~ perekonna ühtsus ģimenes vienotība ~ sõprus eeldab huvide ühtsust draudzības priekšnoteikums ir vienotas intereses). Märksõnastik on valitud vastavalt sõnade esinemissagedusele Eesti keele koondkorpuses. 

Sõnaraamatu koostamist on toetanud Eesti-Läti piiriülese koostöö programm.

SÕNAARTIKLI STRUKTUUR

Märksõna

Sõnaartikkel algab märksõnaga (aabits). Käändsõnad on ainsuse nimetavas (mitmussõnad mitmuse nimetavas), tegusõnad ma-tegevusnimes. Viitemärksõnaks võib olla ka muu põhimärksõna grammatiline vorm (aja {>`aeg}, öelda {>`ütlema}).

Eesti keelt iseloomustavad tegusõnaühendid (ühend- ja väljendtegusõnad), milles tegusõna omandab uue tähenduse seoses lauses esineva abisõnaga (tavaliselt määrsõna, harvem muu sõnaliik). Tähenduselt vastavad sellised tegusõnad tihti läti eesliitelistele tegusõnadele (välja andma izdot; aru saama saprast). Ühend- ja väljendtegusõnad on sõnaraamatus esitatud põhitegusõna juures eraldi märksõnadena, abisõnad teist värvi kirjas (välja tegema izmaksāt). Sõnaraamat esitab ka eesti keelele iseloomulikke ühend- ja väljendverbidest tuletatud liitsõnu (välja|andmine izdošana; aru|saamine 1. izpratne; 2. sapratne; aru|saadav saprotams).

Märksõnadele ja grammatilisele teabele on vajaduse korral lisatud täiendavaid märke:

| tähistab liitsõnaosiste vahelist piiri (aasta|eelarve)

- märksõna ees või taga tähistab märksõna esinemist liitsõna osisena (-alune; ainu-); 

` märgib astmevahelduslike sõnade ja liidete tugevat astet (`lill; aad`lik)

[ ] märgib fakultatiivseid elemente, mis ei muuda sõna tähendust (alam[määra]|palk minimālā alga; armuke[ne] mīļākais)

Märksõnade järjestus

Märksõnad on järjestatud eesti tähestiku alusel:

Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Ww Õõ Ää Öö Üü Xx Yy 

Homonüümid esitatakse eraldi sõnaartiklitena, neid eristab väiketäht (a, b, c jne) märksõna järel. Homonüümide järjestus vastab sõnaliikide järjestusele allpool esitatud loendis. Kui homonüümsete märksõnade sõnaliik on sama, esitatakse need tähestikjärjestuses. Ühend- ja väljendtegusõnad on esitatud põhitegusõna järel abisõnade tähestikjärjestuses (andma, andeks andma, edasi andma, välja andma jne).

Sõnaliigid

Märksõna järel on näidatud sõnaliik. Sõnaraamatus on kasutatud järgmisi sõnaliigilühendeid:

s nimisõna ehk substantiiv

adj omadussõna ehk adjektiiv

num arvsõna ehk numeraal

pr asesõna ehk pronoomen

v tegusõna ehk verb

p kesksõna ehk partitsiip

adv määrsõna ehk adverb

konj sidesõna ehk konjunktsioon

prp eessõna ehk prepositsioon

pop tagasõna ehk postpositsioon

intj hüüdsõna ehk interjektsioon

Veebiversioonis kasutatakse lisaks järgmisi sõnaliigilühendeid:

com liitsõna osa

gr grammatiline vorm

loc kohanimi

vj ühend- või väljendtegusõna

Arv

pl märksõna järel tähistab mitmussõnu.

Grammatiline teave

Looksulgudes { } on esitatud järgmised grammatilised vormid:

1) käändsõnadel – ainsuse omastav, osastav ja mitmuse osastav (aabits s {aabitsa, aabitsat, aabitsaid}), mitmussõnadel – mitmuse omastav ja mitmuse osastav (jäätmed s pl {jäätmete, jäätmeid}); 

2) tegusõnadel – da-tegevusnimi ja kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimene pööre (`aimama v {aimata, `aiman}).

Grammatilisi vorme pole esitatud astmevahelduseta tegusõnadel, ühend- ja väljendtegusõnadel, liitsõnadel, mille lõpuosis ei ole eraldi märksõnana sõnaraamatus, ega ka kohanimedel.

Tähendus

Sõna tähendusi eristatakse numbritega 1., 2., 3. jne (kavalalt 1. viltīgi 2. atjautīgi). 

Tõlkes äratoodud liitsõna osistele ja omastavas esitatud vastetele on lisatud sidekriips (alus- pamat-; rootsi zviedru-).

Tähendust täpsustavad märgendid

Enne tähendus(t)e esitamist on vajaduse korral märksõnale lisatud täpsustavaid märgendeid.

Sõnaraamatus on kasutatud järgmisi sõna kasutussfääri iseloomustavaid märgendeid:

anat. anatoomia

biol. bioloogia

ekon. majandus

fiz. füüsika

inf. informaatika

jur. õigusteadus

ķīm. keemia

mat. matemaatika

med. meditsiin

mil. sõjandus

mūz. muusika

spr. sport

tehn. tehnika

val. keeleteadus

vēst. ajalugu

Täpsustavaid märgendeid kasutatakse ainult siis, kui märksõnal on mõnes erivaldkonnas põhitähendusest hälbiv tähendus (`hunt 1. vilks 2. tehn. smalcinātājs) või kui märksõna ja selle vastet kasutatakse ainult erivaldkonnas (liimeister tehn. slīmests). 

Lisaks on sõnaraamatus rakendatud järgmisi sõnade kasutust kirjeldavaid stiilimärgendeid:

dial. murdekeelend

novec. vananenud sõna

pārn. ülekantud tähendus

sar. kõnekeelne sõna

vulg. vulgaarkeelend

Lisaselgitused

Vajaduse korral esitatakse ümarsulgudes ( ) täpsustusi või lisaselgitusi (katla|kütja (katla) kurinātājs) või viiteid kasutussfäärile, mida ei ole nimetatud ülaltoodud loendis (juhu|leid (arheoloģijā) savrupatradums). Taimede ja loomade puhul on lisatud ladinakeelne nimetus (lumi|mari (Symphoricarpos) sniegoga).

Kasutusnäited

Sõnaartiklis esitatakse näiteid sõnade kasutamise kohta: liitsõnu, püsiväljendeid ja fraseologisme. Liitsõnade ees on valge sõõr ○, sõnaühendite ja püsiväljendite ees must sõõr ● ja fraseologismide ees kolmnurk ∆. Liitsõnad ja väljendid on esitatud sõna iga tähenduse kohta eraldi, fraseologismid aga sõnaartikli lõpus.

Eesti keeles antakse tulevikku tavaliselt edasi konteksti abiga, mistõttu tulevikuvorme on tõlgetes kasutatud vaid siis, kui seda nõuab kontekst (homme lähen turule rīt iešu uz tirgu). Naissoovorme kasutatakse tõlgetes vaid siis, kui kontekst seda tingimata nõuab.

Kohanimed

Eesti keelele on omane kirjutada teiste riikide kohanimed algupäraselt. Erineva tähestiku puhul need translitereeritakse. Erandiks on kohanimed, millel eesti traditsioonis on juurdunud omakeelsed nimed. Põhja-Kuramaa liivi külade nimesid on eesti keeles tavaks kirjutada liivipäraselt (Sǟnag Saunags). Tärn * lätikeelse kohanime ees märgib nimevarianti, mis on vananenud või mille kasutamine ei ole soovitatav (Tartu Tartu, *Tērbata; Mõisaküla Meisakila, *Meizakila). Lühend vēst. märgib kohanime või selle lätikeelse vaste ajaloolist kasutust. 

Kohanimede juures on kasutatud järgmisi lühendeid: c küla, alev, alevik; e järv; j meri, ookean; jl merelaht; jš merekitsus, väin; k mägi, mäed, kõrgendik; l tasandik, madalik; p linn; pd linnaosa; ps poolsaar; r – neem; s saar, saarestik; u jõgi; t maa-ala, piirkond; v riik. Lühend LV viitab Läti kohanimedele.

LEKSIKOGRAAFILISED ALLIKAD

Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus, 1959.

Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus, 1966.

Aben, Karl. Igauņu-latviešu vārdnīca = Eesti-Läti sõnaraamat. Red. Dž. Plakide. Rīga: Izdevniecība „Liesma”, 1967.

Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas [tiešsaiste]. Eesti Keele Instituut. Koost. P. Päll. Tallinn, 2001–2015 [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://www.eki.ee/knab/knab.htm

Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Eesti Keele Instituut. Toim. J. Kallas u.c. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014.

Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Toim. M. Langemets jt.  Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Eesti-vene sõnaraamat. Эстонско-русский словарь. Eesti Keele Instituut. Koost. J. Kallas jt.  Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997–2009.

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Eesti Keele Instituut. Koos. T. Erelt jt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Igauņu-latviešu vārdnīca [tiešsaiste]. Rīga: Sabiedrība Tilde, 2007 [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?g=2&r=10611062

Kaalep, H.J., Muischnek, K. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: TÜ kirjastus, 2002.

Kļava, D. Eesti-läti sõnaraamat = Igauņu-latviešu vārdnīca. Valmiera: Lapa, 2002.

Latviešu literārās valodas vārdnīca [tiešsaiste]. LU Matemātikas un informātikas institūts, LU Latviešu valodas institūts, Apgāds „Zinātne”(1972–1999) [skatīts 2015. g. 1. apr.], 2011. Pieejams: http://www.tezaurs.lv/llvv/ 

Latvijas Zinātņu akadēmijas Terminoloģijas komisija. Akadēmiskā terminu datubāze AkadTerm [tiešsaiste]. Rīga: Latvijas Zinātņu akadēmija [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://termini.lza.lv/term

Mūsdienu latviešu valodas vārdnīca [tiešsaiste]. Red. I. Zuicena. Rīga: LU Latviešu valodas institūts [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://www.tezaurs.lv/mlvv/ 

Skaidrojošā vārdnīca [tiešsaiste]. Sast. A. Spektors. Rīga: LU MII, 2014 [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://www.tezaurs.lv/sv/

Tartu Ülikooli arvutilingvistika uurimisrühm. Eesti keele koondkorpus [tiešsaiste]. Tartu: Tartu Ülikool [skatīts 2015. g. 1. apr.]. Pieejams: http://www.cl.ut.ee/korpused/segakorpus 

Viitso, T.R., Ernštreits, V. Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz = Liivi-eesti-läti sõnaraamat = Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu, Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra, 2012.